GUID (Globally Unique Identifier) on 128-bitine identifikaator, mida kasutatakse teabe unikaalseks tuvastamiseks arvutisüsteemides. See pakub praktiliselt garanteeritud unikaalsust, võimaldades andmeid jälgida ja hallata hajutatud keskkondades ilma kokkupõrgete ohuta. GUID-sid kasutatakse laialdaselt tarkvaraarenduses, andmebaasides, operatsioonisüsteemides ja muudes valdkondades.
GUID-ide peamine eesmärk on tagada identifikaatorite globaalne unikaalsus. Erinevalt järjestikustest numbritest või muudest lokaalselt hallatavatest skeemidest luuakse GUID-id algoritmide abil, mis minimeerivad kokkupõrgete tõenäosust isegi siis, kui identifikaatorid luuakse erinevates süsteemides või organisatsioonides. See on kriitilise tähtsusega keeruliste süsteemide puhul, kus andmed liiguvad erinevate komponentide ja serverite vahel.
GUID-i struktuur koosneb mitmest komponendist, sealhulgas ajatemplist, unikaalsest hostiidentifikaatorist ja juhuslikest numbritest. Nende elementide kombinatsioon tagab kõrge unikaalsuse taseme. GUID-id esitatakse tavaliselt kuueteistkümnendsüsteemi stringina, mis on eraldatud sidekriipsudega, näiteks xxxxxxxx-xxxx-xxxx-xxxx-xxxxxxxxxxxxx.
Andmebaasides kasutatakse GUID-sid sageli tabelite esmaste võtmetena. See väldib probleeme, mis on seotud erinevatest allikatest pärit andmete kombineerimisega, kus tavalised automaatselt suurenevad identifikaatorid võivad kattuda. GUID-sid kasutatakse ka operatsioonisüsteemides, näiteks Windowsi COM-komponentide tuvastamiseks.
GUID-ide kasutamine lihtsustab süsteemi integreerimist ja andmevahetust, tagades globaalselt kordumatud identifikaatorid. See võimaldab arendajatel luua usaldusväärsemaid ja skaleeritavamaid rakendusi.